uuedsõbrad

Vahepeal olen siin paljude uute toredate inimestega kohtunud. Siin kohvikus sain tuttavaks ühe Estebani nimelise tüübiga, kes teeb graafilist disaini. Viimased kolm kuud olnud küll töötu, aga muidu tore poiss. Või no mis niiväga poiss. 39 juba. Tema ja ta naise juures elab aga üks noor prantsuse poiss Max, kes on 19 aastane ja olnud siin juba 5 kuud. Kuna me mõlemad tahame siin Austraalias ringi rännata, siis kulude kontrolli all hoidmiseks on seda ju mõtekam ikka kellegagi koos teha. Seepärast Esteban meid ka kokku viis. Muuseas nad elavad 14 korruselises majas, kus teisel korrusel on bassein ja katusel võimalik BBQ d valmistada ja niisama pidutseda. Vaade on superluks. Pmst näeb kogu linna ära.
Estebani naine Cindy ja Max töötavad mõlemad vahetustega ühes ja samas Adult Shopis, mis asub siin Kings Crossis :) Töö on töö :) Muuseas see kant kus ma siin elan, on selles mõttes huvitav, et see sama Kings Cross on öösel ja päeval kogueg pidevas muutumises. Kodutud, litsid, kerjavad neegrid jne. jne. Kui aga natuke edasi liikuda Potts Pointi või Elizabeth Bay poole, siis olukord on kardinaalselt teine. Rikkad inimesed, korralikud majad jne.
Kui aga inimeste juurde nüüd tagasi tulla, siis siin kohvikus olen ma saanud veel tuttavaks ka Cinderellaga, kellest eelnevalt siin ka juttu on olnud kleidi valiku osas :) Tegelt ta on täitsa fun. Saab nalja jne. Reede õhtul tähistasime kohviku sulgemist. Tänaseks on täpne sulgemise kuupäev siiki veel lahtine, aga arvatavasti tuleval nädalal on kõik. Ehk siis istusime siin mina, Martin, kes on selle koha omanik, tema naine Lisa, kõrvalt rõivapoe Lady Muck omanik tuhkatriinu :), Diane, kes on umbes 50 ndates naisterahvas ja kodus süüa ei tee :) ja veel mõned inimesed. Tore oli. Veini voolas ojadena aga samas valitses ka väike matusemeeleolu. Natuke ka teadmatus. Point on siin selles, et rendileping tahetakse üles öelda, kuna vastasmaja ehitustööd on valmis saanud ja kohviku pind suht magus. Eks paistab mis siis lõpuks saab. Martin ja Lisa on muidu ka äärmiselt toredad ja sõbralikud ja kui Bourboni sse sööma lähen, on nad seal. See on tegelt selle kandi populaarseim koht õhtuti, kuna steik maksab 10 dollarit ja jookidele on õhtuti happy hour, ehk siis kõik joogid on 3 dollarit. Igal õhtul on see rahvast puupüsti täis. Aga lahe on see, et saad terrassil istuda ja toitu ning jooki nautida.
Samuti olen siin kohvikus tuttavaks saanud kahe prantsuse tüdrukuga. Neist ilusam ja aktiivsem on Lulu, ehk Luvidine. Vahepeal oli nii, et ükskõik kuhu ma ka ei läind, ikka sattusime kokku. Viimasel ajal pole kohanud. Üldiselt tundub aga see linn suht väike juba selles mõttes. Et iga päev näed tuttavaid inimesi.
Marc, see tüüp kelle juures ma pinda rendin, on ka väga lahe. Päritolult sakslane, aga suurema osa elust elanud Austraalias. Sellesmõttes on lahe, et ma võin ennast seal täiesti vabalt tunda. Tal käivad seal mingid sõbrad, sõbrannad külas, teevad koos suitsu või kanepit, kuidas parasjagu tuju on. Natuke teenib ta selle kanepi teemaga raha ka, aga no see ei ole siiski õnneks ta põhiline sissetuleku allikas ja no see natuke ohutum ka kui mingite muude narkootiliste ainete müük :) Vaatame ikka positiivset poolt onju. Elamine ei ole küll midagi erilist, aga mulle isegi meeldib. Kui seal esimeses korteris ei saanud ennast üldse vabalt tunda, siis seal on jummala ok kõik. Hommikul joome koos kohvi, teeme süüa, joome õlut ja elu möödub pingevabas õhustikus. Suudame vabalt igaüks omaette eksisteerida. Elamine on mõnesmõttes küll kallis, aga samas odavam ja 10 korda parem kui backpackeris. Vähemalt ei pea olema meeter korda meeter toas 6 kesi koos.
Mis veel. Siin on nii, et kui sul diivan, või tool või arvuti või misiganes asi on üle, siis see viiakse tänavale, et need endale uue omaniku leiaks. Meil püütakse see maha müüa ja maksimaalset kasu teenida. Siin on kõigil pohhui. Kasutatud riided on popid ja uusi väga ei osteta. Ainult sissetännanud vist teevad seda.. Eurooplased või nii.
Aga nüüd vist ongi lühidalt jälle kõik. Kui midagi on, eks siis jälle tipin siia miskit.