eeldabvabameelsetmõttelaadi,lastelemittesoovitatav

9.01.2010. Päevast kui sellisest lähemalt. Hommik algas kell 2 päeval kuskil Redfernis mingi tüübi juures. Nime ei mäleta. Algul oli küll plaan randa minna Ennu, Karini ja Tomiga, aga kuna koguaeg lükati tõusmist edasi, siis ei jõudnudki lõpuks sinna. Kui koju sain, käisin pesus, ostsin õlled ja läksin Heiti ja Kristjani juurde. Sealt edasi juba kõik koos (Enn, Karin, Tom, Heiti, Kristjan ja mina) Sydney Festivalile Hyde Parki. Iseenesest tore, aga samas ka ei midagi erilist. Meeletud rahva massid. Võrdluseks võibolla Madonna kontsert ja Laulupidu, ainult rahva arv korrutada kahega. Pidime välja ka minema, aga kuna me väsisime ära, siis otsustasime mitte minna. Koduteel hakkasid kaks mingit kohalikku tüüpi bussis laulma. Repertuaar oli Britneyst Sparksini . Loomulikult, kes vähegi teadis, laulis kaasa. Kui poisid olid esitanud oma poppurrii viimase loo, siis terve buss plaksutas. Eestis ei juhtuks sellist asja never. Pigem oleks need tüübid juba ammu molli saand. Muidugi ei ole ka eestlase loomus selline, et ta hakkaks lambist bussis või trollis laulma. Eks kindlasti on kunagi olnud selliseid juhuseid ka, aga siis on nad sunnitud kiirelt vaikima. Vahemärkusena, et täna on mingi 29 kraadi sooja ja isegi nüüd öösel on veel palav. Tulles aga bussist maha, astusin korra mäkist läbi. Vaatasin et odavaid burkse enam menüüs pole ja hakkasin ära tulema, kui nägin Lulut (õige nimega Luvidine’). Mäkis on tasuta nett ja seepärast ta seal oligi. Läksin ütlesin talle tere. Tema vastas istusid mingid kohalikud tšikid, kes pakkusid mulle kohe oma friikaid. Võtsin mõned ja rääkisin paar sõna juttu. Kuna Lulu oli aga msniga ametis, siis soovisin kõigile ilusat õhtut ja lahkusin. Tšikid jäid küll natsa lolli näoga vahtima, aga mul oli sellest suht savi. Ilmselt ei kohtu ma nendega nagunii enam kunagi . Tulin koju, siis pesin vannitoas hambaid, kui tuli Marc ja ütles „I need to poo“ ja istus potile. Just like that J Muuseas temast võiks eraldi blogi teha lausa. Esimesel päeval kui Enn saabus, tulime siia minu juurde ja esimese asjana hakkas Marc rääkima, kuidas ta mingi tüübi perset lakkus ja et nüüd on tal mingi asi keele all. Ja et jumal tänatud et ta lesbi ei ole, muidu peaks koguaeg lakkuma J Poole jutu pealt küsis ühe privaatse küsimuse ja jätkas samas vaimus. Mõned päevad enne seda olid tal jalas mingid siidist bokserid, mis muidu peaks olema eest nööpidega, aga neid seal pole. Täiesti lambist võttis püksist oma kotid välja ja näitas neid kõigile, ka. Delmarile. Ta ei saanud aru kas see toimub hetkel päriselt. Aastavahetuse pilte sirvides, leidsin aga esimese jaanuari alt pildid, kus ta Pleasure Chestis suhu võtab ja on siis sellest ka ise pilti teinud. On ju siiski asi mille üle uhkust tunda ja mida tulevikus hea sõnaga meenutada.

Jõul ja AV
Jõulud veetsime eestlastega Bondil Liisu ja Thomase juures. Ehk siis 24 olime seal, 25 meil. Tol ajal tähendas „meil“ minu, Karini ja Tomi juures. Muuseas aeg läheb nii ruttu et ei saa arugi. Aga 24 siis tegi igaüks mingi söögi, võttis kaasa oma joogi ja nii see pidu oli. Pigem oli see nagu sünnipäev ilma sünnipäevalapseta kui jõulud. Mingit tunnet küll ei olnud. Alles järgmise päeva õhtul, kui hakkas sadama, tuli natuke jõulusem olemine. Aga siis kui söögid söödud, joogid joodud, otsustasime poole 3 ajal ikka korra rannast ka läbi astuda. Ei olnud isegi väga palju rahvast. Ja no 25 tegime siis siin meil süüa. Kartulisalatit, täidetud mune, singirulle, heeringa rullmops kartuli, sibula ja hapukoorega. Loomulikult ei puudund laualt ka känguru praad. Kõige tüüpilisem eesti toit. Oli siuke tore vaikne õhtu.
Aastavahetus oli natsa läbikukkund, vähemalt minu jaoks. Põhjus selles, et pidime minema Estebani maja katusele ilutulestikku vaatama, aga ta otsustas 31 hommikul, et talle ikka mu sõbrad ei meeldi. Täpsemalt siis Karin. Et ta oli kahtlustav ja tundus ebasõbralik ja ta ei taha et nad tulevad. Mina olen teretulnud aga nemad mitte. Siis ma küsisin talt kõikide pileti rahad tagasi ja välja tuli mõelda uus plaan. Mul oli muidugi tuju rikutud ja ei saanud sellest ka veel öösel üle. Seepärast läksin mingi 2 poole 3 ajal juba magama ära ja pidu oli minu jaoks läbi. Pidu ise toimus Marci (M)mingi sõbra maja katusel, ehk siis saime sealt ka normaalse vaate ja seda tasuta. Et no ju siis pidigi nii minema, aga samal hetkel on seda lihtsalt raske mõista. Üldiselt siin kohalik inimene on väga tujukas, ehk siis kust tuul sealt meel. Nende peale ei saa kunagi kindel olla ja alati peab tegema tagavara plaani ka.
Kui katusel käidud ja 650 tuhande dollari eest ilutulestik vaadatud, tulime siia minu juurde. Muuseas hinna osas ei on erinevat informatsiooni. Kogu av üritus läks linnale maksma igatahes 5 miljonit dollarit, ehk siis ca 50 miljonit krooni, kui suur osa täpselt ilutulestikule läks, ei ole kindel. Arvata aga võib et ikka läks, sest see oli päris võimas ja ilus.
M oli oma sõpradega siin. Kui kõik ennast edasi kuhugi peole minekule sättisid, siis Clin jäi rahulikult edasi istuma, et ta jääb siia. M küsis et kas see on ok, kui ta siia jääb. Ma vaatasin talle imeliku näoga otsa ja vastasin et nojah. Las ta siis istub ja vahib telekat, mina lähen igatahes magama ära. Minut peale teiste lahkumist tuli aga M tagasi ja ütles Clinile et kle Gert tahab magama minna, et sa pead ära ikkagi tulema. Järgmine päev M siis ütles et ma olin küll täis, aga sellel hetkel olin selge ja sain aru mis plaan tal sinuga on ning pidin su ära päästma. M ile endale lõppes av alles kolm päeva hiljem. Peale seda elas ta oma exi Richardi juures mõned ööd päevad ja magas ennast välja. Meil Conradiga (M-i kaksikvend) oli sel ajal väga hea ja rahulik elu. C tegi hommikuti kohvi ja smuutisid. Päeaval oli rannas või käis oma ex naise juures last vaatamas ja õhtuti kohtus mingi botoxi tšikiga. Ma ei teagi mis ta tegelik nimi on, aga kõik räägivad temast kui botoxi tüdrukust, sest ta tegi C-ga esimesel kohtumisel talle kohe süsti ära. Tal selline amet lihtsalt. Väljanägemiselt tavaline ülekaaluline valgenahaline tütarlaps. Kui ma tahaks õel olla, siis võiks isegi öelda, et kui ta rannas kivil päevitas, võis ta vabalt hülgega segi ajada, aga no ma ju olen siiski hea inimene ja jätan selle enda teada....
Muust elust ka, siis eile käisime Blue Mountains is, ehk sinimägedes. Väga lahe. Loodus oli peaaegu sama nagu Avatari filmis, mida ma 19 dollari eest siin kinos vaatamas käisin. Väga väga suur mägine ala ja sügavused on ikka kilomeetritega mitte nagu Lõuna- Eestis. Vaatepilt oli väga võimas ja selleks et seal korralikult matkata, peab sinna paariks päevaks telkide ja meeletute veevarudega kohale minema. Jaksu muidugi peab ka olema, et seal üles ja alla ronida. Muud päevad oleme rannas veetnud, avastanud neid randu mida veel külastanud pole. M soovitas minna Lady Beachile. See on nudistide rand. Sõitsime Ennuga laevaga Watson Baysse ja sealt läksime Karini ja Tomiga koos edasi. Hea rahulik rand aga samas ka muidugi omapärane ... Kommenteerisime E-ga ühte vanameest (tekst kustutatud ütleja tungival palvel). E ütles et (tekstiga jälle sama lugu) ja räägime seal omavahel juttu. Vanamees passib seal meie kõrval. Kõigil oli mõte, et see tuleb raudselt nüüd mölisema, et kui tahate riietega olla, et siis kaduge minema siit või midagi taolist, aga ei. Oh üllatust. Tere, kas te räägite eesti keelt? Ma kuulasin ja kuulasin et kas see on ungari või eesti keel, aga siis sain aru et ikka eesti keel. Ma juba 21 aastat siin rannas käinud aga eestlasi pole siin kohanud.. Meil oli kõigil karp lahti. E-l ja mul eriti, kuna me olime just äsja suht kõva häälega omavahel ju kommenteerind. Õnneks ta vist ei saanud siis täpselt aru. Aga ja vana rääkis oma elust ja olust. 22 aastat tagasi olevat ta siia elama tulnud, nüüd on pensionär . Eestis käib ka vahel, aga mitte tihti. Oli kuri, et Pirital nudistide rand ära keelati jne. Saab 1200 dollarit kuus pensioni. Saab sellega elatud, kuna tal on oma maja, väljas ei käi. Suitsetab siis kui keegi odavat suitsu toob, muidu on väga kallis. Pakk maksab siin umbes 80 kuni ... krooni. Tutvustas meile veel ka teisi randu. Eriti andunult rääkis otse vastas olevast rannast, et seal käivad .... Keegi ei saanud aru mis sõna ta ütles. Siiani ei ole see teada. Aga siis ta selgitas lähemalt.“ No peded noh. Lillad. Käivad seal kivide peal seksimas. Ärge sinna minge.“ Meil oli nii, et a ok, no selge...Mitte et selles rannas kus ta ise hetkel viibib, neid ka piisavalt poleks olnud. Ühel tüübil oli m..irõngas. Teisel oli mingi suur rõngas otsast läbi pandud. Nagu Karin arvas, siis kelluke. Ühel oli lihtsalt kõva ja kõndis mööda randa till pikalt ees. Piip oli suus ja chillis. Aga vesi oli seal rannas hea ja kuna meie vanad silmad on suht kõike näinud, siis piinlikkust me seal ei tundnud ja riiete vahetamisel ei pidanud häbenema ennast korraks paljastada. Kogemuse võrra aga jälle rikkamad ja taaskord fakt, et ole kus sa oled, aga oma mõtteid kõva häälega väljendada ei tohi, kuna kunagi ei tea kes su kõrval seisab...
Täna, so. 15 jaanuari hommikul, heliseb uksekell. Keegi ei räägi. Heliseb veelkord, küsitakse et kas see on M.B. Ma ütlesin et ta ei ole kodus ja kobisin koikusse tagasi. 2 minutit hiljem tugev koputus. Ajan ennast üles, panen teksad jalga, vaatan uksesilmast- POLITSEI. Ja mittte üks ega kaks vaid kolm. Teen ukse lahti ja konstaabel Gray kukkus ennast tutvustama. Peale lühidat sissejuhatust hakati küsimusi esitama. Kus M on, kus ta töötab, mis kell ta tuleb, mis ta telefoni number on jne. Ma julgesin oletada miks nad tulid, aga no kindel ei saa ju kunagi olla. Tahtsin küsida, et kas teil ei ole midagi teha või, et te kolmekesi ringi hängite. Aga no siin on politseil ja päästeametil vist nii palju raha, et üksi ei tehta midagi. Isegi korteri põlengu kahtluse korral, lendab neli autot kohale.
Kõik asjad ei tulegi kohe meelde jälle, aga värvikam osa siinsest elust sai nüüd vast teieni toodud. Üldiselt 16 hommikul lahkun Sydneyst ning lähme Karini ja Tomiga ringreisile, eks siis kuhugi farmi tööle. Seega mõnda aega te minust nüüd ei kuule, kuna netti mul ei ole ja keegi teist mulle kunagi ei helista ka. Seega olge vahvad ja meenutage mind siis vahel ikka hea sõnaga. Kui head ei tule meelde, siis halvaga, aga paneks teile südamele et hoolimata sellest et ma siin elan, olen ma ikkagi olemas

headuutaastat

Head uut aastat teile. Kohe kui inspiratsioon saabub, annan jälle oma tegemistest teada!! Ehk lähipäevil!