mittevabanemisesündroom...

...e. igatsus. Mõtlesin et räägin sellest pikemalt, aga siiski mitte. Need paar inimest kes teavad mida ma siin täpsemalt kirjutada tahaksin, need teavad ja sellega asi piirdubki.

kasteadsidet...

... sina oled täpselt nende inimeste keskmine, kes sind ümbritsevad. Täpsemalt siis põhilised 5 inimest, kellest üks oled sina ise. See kehtib siis nii kodus kui ka tööl. Ehk siis mõtle välja need 4 inimest kellega sa kõige tihedamini suhtled ja saadki enda keskmise kokku. Mul näiteks tööjuures on need 4 olemas, aga 1 jalg kahjuks lonkab natsa. Sõpradega on õnneks kõik ok.

informatshiuuun

Sai eile käidud seda korterit vaatamas. Ütleme nii et ootused olid suured, aga kahjuks ei osutunud antud paik siiski kõige sobivamaks. Põhjus oli selles, et vannituba ja koridor võtavad ca kolmandiku korterist enda alla. Korter ise on natuke väsinud juba ja tramm sõidab otse akna alt läbi. Tuli välja et on teaduslikult tõestatud, et isegi kui sa lõpuks enam trammi müra ei kuule, on see tervisele siiski sama kurnav, kui siis kui kuuled. Tore et maailmas on ikka tarku ja asjalikke inimesi.
Üldiselt ütleks nii, et pakkumine on suur, aga midagi normaalset minu nõudmistele ei vasta.

JÄTKUB

... sõbrannal Liil (nimi muudetud-toimetus) oli aga kokkulepe Annega, et Anne ennustab talle pärast kaartidega. Mingid taro kaartide sarnased, aga mitte päris. Ühesõnaga kaardid mis jutustavad lugusid. Ta on käinud lausa õppimas seda asja ja igast materjale selle kohta jne. Kuna mind hakkas ka asi huvitama, siis ma palusin et ta mulle ka siis pärast ennustaks. Seni aga kui ta Liile ennustas, rääkisin mina köögilaua taga Kariniga juttu. Rääkisin mis teema mul tööjuures on jne. ja ma sain talt väga palju huvitavaid lahendusi. Lubas mulle saata ka aja planeerimise tabelid ja asjad, et ma saaksin seda enda jaoks täita ja näha mida ma siis päeva ja üldse nädala jooksul kõige rohkem teen. Üldiselt on mul seda väga vaja, sest ma võtan asju koguaeg jooksvalt vahele. (suures osas tänu ühele ettekujutavale inimesele). Homme saan siis need kätte ja eks ma annan teile nendest shokeerivatest tulemustest siis ka teada.

Kui aga Lii nö seanss oli lõppenud, sain mina jutule. Mul olid lihtsad küsimused. Kas ma ostan endale lähitulevikus korteri, millal keegi silmapiirile tekib ja kas ma vahetan lähitulevikus ka töökohta.

Tulemus oli mõneti oodatud aga see eest päris täpne. PS! Kuna ta on mul väga hea tuttav, siis ta ei ole selline, kes hakkaks sulle suure raha eest mingit kägu ajama. Korteri kohta sain teada, et praegu on mul igati soodne seis. Kõik kaardid näitasid seda ja et võti on minu käes, ehk siis kui tahan, siis kohe saan. Ajaline faas oli paar kolm kuud. Miks ma seda küsisin oli seepärast, et mul on üks korter välja vaadatud, mille kohta ma olen ka natuke uurinud. Ja ARVAKE MIS. Täna hommikul helistas mulle see maakler ja lähen õhtul seda siis ka vaatama.

Teine olulisem asi siin praegu võibolla oleks töö. Vat see tulemus oli selline, mis oli jahmatama panev ja ma ei osanud arvata et see asi nii hull on. Üldiselt see koht kus ma praegu töötan, tuleb kiiremas korras sinnapaika jätta, sest kogu selle asja juures on väga tumedad pilved. Töö on mul koguaeg südamel jne. Iseenesest õige jutt. Kõiki detaile ei hakka siin välja tooma. Aga üldiselt on siin ikkagi jah jama kui palju. Vahepeal tahaks siin mõnele kättpidi kallale minna. Uue kohaga on aga nii, et rahaga seal probleeme ei ole. Seda saab seal palju. Küll aga tekivad probleemid et keegi tahab kaikaid kodaratesse visata ja kaval olla. Ja hästi palju sebimist kaasneb ka sellega. Aa ümberõpe tuleb ka teha uues kohas. Novot. Mul ei ole hetkel muidugi aimu millal selline pakkumine peaks tulema, aga lähiajal on seda oodata. Meenutaks siinkohal ka orkutis olnud õnnelauset ükspäev, et lähitulevikus haaran ma kinni ühest võimalusest. Seda ei saa muidugi väga tõsiselt võtta, aga tuleb välja et see ei olegi väga petu värk. Eks siis näha ole mis saama hakkab.

Kas aga keegi mulle ka silma sel aastal hakkab? JAH! Millal täpsemalt, ei tea. Küll aga jääb mind kogueg kõikide suhete puhul kummitama üks ja sama asi - RAHA! Nagu me kõik teame, siis oma senistele elukaaslastele olen ma pidanud pidevalt peale maksma, et neid omada. See probleem saab olema ka tulevikus. Ma arvan et "sel aastal" on tegelikult piisavalt hea määratlus, sest kui aus olla, siis ma olen hetkel kuskil sügaval enda sees selle võimaluse kedagi leida ära plokkinud. Mul on endagagi piisavalt tegemist, seepärast sobib see mulle hetkel väga hästi.

Kui ennustused tehtud, saime lõpuks ka pudeli avada, sest enne ei tohi võtta, muidu kaardid valetavad. Anne demonstreeris oma kõhutantsu kleiti jne. Kuidas nö "kaamlid" tekivad jne. Kusjuures minu jaoks täiesti müstika, kuidas üks 57 aastane naisterahvas suudab olla nii nooruslik, lahe ja mida kõike veel. See kuidas ta msnis suhtleb itaalia meestega, plokkides ühte, et ta aru ei saaks, et ta samal ajal teisega räägib jne. Ning kuidas ta on hingega oma kõhutantsu juures ja temast kiirgab kohe sellist positiivset energiat. Kui hommikul on paha tuju või üldse tujutu olla, siis kui ta vastu tuleb, piisab ainult tema nägemisest ja tuju on hetkega muutunud.

Nii huvitav kui see ka ei ole, siis minu ümbert kaovad vaikselt inimesed kes ei tea "suurt saladust" ning asenduvad nendega kes teavad!! See on üsna hämmastama panev fakt tegelikult, aga ma olen sellega väga rahul. Muuseas eilne õhtu oli ikka nii super et ma ei suuda seda siiani uskuda. Ma ei saa aru kuidas ma selle peale nii hilja tulin, aga eile ma mõistsin mis oli minu eelmise elukaaslasega kooselamise juures positiivne. Ma tutvusin nende inimestega! Samas ma mõtlesin ka sellele, et tal oli valida positiivsete ja negatiivsete inimeste vahel. Tema aga valis negatiivse poole. Kas tõesti on siis negatiivsusel nii tugev mõju, et suudab pimestada positiivse nägemise? Samas kui jah see negatiivne pool üritab näidata, et see ongi tegelikult positiivsus siis lõpuks võib ju seda isegi uskuma jääda ja tema jäi. Ma ei suuda lihtsalt uskuda kuidas ta lasi kõik need inimesed käest!

Aga üle pika aja tundsin ma ennast uskumatult hästi. Nii palju intelligentseid inimesi ja kogu see aura... Muuseas ka Lii laps, kes muidu on külas olles selline, et poole tunni pärast hakkab emal jala otsas rippuma et lähme ära lähme ära, siis seekord polnud sellest juttugi. Ja kui me siis kolmeksi ära läksime, küsis tüdruk veel õues emalt, et kas me järgmine kord võime ööseks jääda. Ma arvan et see ütleb nii mõndagi!!

eilaneüritus

Kõik algas eile hommikul kui nägin bussi oodates Annet (nimi muudetud- toimetus). Ta ütles et tal on televiisoriga mingi jama, et ei hakka tööle. Andsin talle siis oma numbri, et ta helistaks mulle päeval üle ja siis ma saan äkki midagi teha. Helistaski ja leppisime kokku, et lähen ise õhtul siis sinna. Kui tööpäev läbi, sõitsin linna, käisin postimajast läbi, saatsin Leetu lepingu ära ja läksingi siis Anne juurde. Tütar Karin (nimi muudetud- toimetus) oli ka kodus. Kuna tütrel pidi üks sõbranna ka külla tulema, siis ta valmistas seal salatit ja snäkke. Telekat ma loomulikult tööle ei saanud, kuna arvatavasti on seal mingi kaitse läbi ja see tuleb ikkagi remonti viia.
Ei möödunud aga kaua, kui sõbranna oma lapsega oligi kohal. Istusime lauda ja hakkasime siis rooga maitsma.
JÄTKUB...

Raskusedtekivadsiis,kuiöeldakse "jah", tundessamalajal "ei".

Leidsin orkutist ühe inimese(KA sõber VK:)) iseloomustusest sellise lause, et:" Raskused tekivad siis, kui öeldakse "jah", tundes samal ajal "ei"." Ja see pani mind natuke mõtlema selles suunas et jah- ongi nii. Kusjuures ma ei olnud kunagi ise selle peale tulnud. Ma hakkasin mõtlema et mida teha siis kui selline situatsioon tekib. Ja kui sa peadki ütlema jah, kuigi tahad öelda ei.!? Kas kohe "ei" öelda oleks jultumus või julgus? Eks ta vist natuke mõtemat. Võibolla isegu jultunud julgus? Vat selline tõsine teema siis siia kõigile mõtlemiseks.

jänksitarretiseedukastootearendus

Tulles vastu lugeja soovidele, räägiksin ma täna sellest kuidas ma läksin poodi endale süüa ostma, kuna kapis polnud midagi. Jutt käib siis nagu soolasest toidust või nii. AGA. Selle asemel et osta midagi kasulikku, panin korvi hoopis tavalise vanilje jäätise karbi, (muuseas kas te kujutate ette et liitrine tavaline jäätis maksab 40 krooni. Kuskohast tööinimene selle raha peab võtma?? ) tühjad vahvlitopsid, vahukoore, kaks jänksi tarretist ja no ok kodujuust ja hapukoore ka :) Aga juttu tahtsin teha sellest tarretisest. Nimelt sain ma meeldiva üllatuse osaliseks. Kui te mäletate siis kunagi kui need turule tulid, olid need siuksed lahjad ja mõttetud. Täna aga tekkis neid vaadates isu ja mõtlesin et olgu võtan paar tükki. Ja üllatus üllatus. Need ei olegi enam nii mõttetult lahjad. Ütleksin et isegi lausa maitsvad. Võibolla küll mitte nii head kui minu valmistatud või saiad :D aga ikkagi. Võibolla läks neil kogemata see siirupi purk ümber, aga igaljuhul olen ma talle tänulik kes selle ümber ajas :) Seega soovitan ;) PS! Ma üldiselt soovitan väga väheseid asju. Sama lugu nagu tahtmisegagi. Tahan, aga jube harva ... Kes teab see teab :)